Rünk 2002 Meeste 5000 meetri jooks 2001-2004 13.46,61 P. Loskutov 2001 14.23,63 M. Pirksaar 2001 (14.36,77) V. Koselev 2002 14.43,67 K. Tiislär 2001 14.48,73 A. Saveljev 2004 14.53,5 T. Tarm 2002 14.58,65 R. Ütsmüts 2002 15.01,57 H. Sarapuu 2002 15.03,73 E. Kilki 2004 15.11,84 S. Tserepannikov 2003 3 Meeste 10 000 meetri jooks 2001-2004 (30.37,72) V. Koselev 2002 30.45,58 P. Loskutov 2001 31.25,78 M. Pirksaar 2003 31.32,13 T. Tarm 2002 31.41,70 Ü. Matt 2002 31.54,39 A. Saveljev 2003 31.59,8 N. Vedehin 2003 32.20,1 U. Põldre 2001 32
tavakeeles. Mõistatuses on mõistatuslikud mitte ainult terviktekstide, vaid tihti ka üksiksõnade tähendused. Siin tuleb ette omalaadseid libasõnu, mida on nimetatud ka kvaasisõnadeks ja laaliateks ning mis kõiguvad kolme "leksikaalse normaaloleku" täistähenduslike sõnade, pärisnimede ning onomatopöa või deskriptiivide vahel, kalduvad kord ühe, kord teise poole, kuid pole õieti ükski neist. On näiteks laia levikuga eesti mõistatus, mis esitab kilki (harvem ka kirikukella, rotti vm. asju) kuskil laulva kukena, nt. Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris. Kaks esimest kohta, kus see kukk laulab, on tähistatud vohavalt varieeruvate reduplikatiivsete libasõnadega. Mõnedes tekstides on neid "kohasõnu" püütud panna meenutama mingeid tõelisi kohanimesid, nt. küla-lõpulisi (Kiikkülän, Kaakkülän) või Mulgi gle-lõpulisi (kiiglen, kaaglen vrd. nt
annaabi.ee 
