Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest
Tutipäeva või aktuse kõne gümnaasiumi lõpetajatele Tere, armas koolipere Mälestustega on ikka nii, et kõik mis ei meeldi, jääb maha, unustusse. Aga need uued teadmised, kilked, võidud, rõõmud, iseenda ületamised, mis kaheteistkümne aasta jooksul inimesse on kogunenud, need tulevad kaasa ja saadavad meid kogu elu. Gümnaasiumis õpitud aja jooksul oleme teada saanud oma tugevused ja nõrkused. Oleme end proovile pannud olümpiaadidel, mälumängudel, erinevatel võistlustel, ning meid on alati saatnud edu. Suuresti võlgneme tänu nende saavutuste eest õpetajatele.
Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde vanemad, kes utsitasid tagant kõike vajalikku ostma ning õpikuid koolist ära tooma . Samas polegi see kool nii hull, kui peale pikka puhkust paistab ei pääse sellest ju niikuinii . Peagi astume suvest sügisesse. Suvemõnud on selleks korraks möödas, läbi on soe suvepäike ning rannas pladistavate laste kilked . Samas ei tasu masendusse sattuda, varsti tulevad lehed maha, kus saab hullata ning porilombid, mis meeldivad väikestele lastele veelgi enam, kui liivalosside meisterdamine .
Rahu ja vaikus on inimestele väga tähtis, nii ka minule. Usun, et iga inimene on vahel mõelnud, et tahaks kaugele ära. Lihtsalt me vahel vajame seda, et saaksime rahus ja vaikuses olla ja puhata -see on elu. Kuna suurema osa oma lapsepõlvest olen ma veetnud maal, siis on sealne keskkond mulle üsnagi tuttav. Olgugi, et lapsepõlves maal eriti vaikust olla ei saanud, kui lapsed ringi mõllasid ning kõlasid vaid rõõmsate mudilaste kilked. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tahtmine minna maale, nautida loodust ja selle huvitavaid hääli, elada iga päeva nii nagu see oleks viimane. Igatsen maale, sest tahaks nii väga ärgata hommikul linnulaulu või kuke kiremise peale, tunda ennast värskena ning rüübata hommikukohvi vaadates, kuidas päike tõuseb ning pärast pikka ja tegusat päeva, kuidas päevatäht langeb, et tulla järgmine hommik meid taas paitama. Käies küla
muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga proloogiga. Omapoolne arvamus/emotsioon: Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss. Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja mütoloogiline, võimas. Huvitavaks tegi teose kuulamise vahelduvad aeglustused ja kiirendused, kus vahepeal pidid lauljad väga-väga kiiresti laulma. Samuti ka kilked, äkilised valjemad laulufraasid. Võis näha, et kõik oli peensusteni lihvitud, igal pillil täita tähtis koht. Muusikud ja ka lauljad olid väga kõrge tasemega. Koorilauljate ja pillimängijate väga suur hulk üllatas mind.
Jana kohe peab tulema ka järgmine vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima. Mathise üllatus jääb kauaks ajaks meelde. Pühapäev tänaval Mitte kunagi polnud Ulrich seda tüdrukut näinud. Tüduku vend kutsus teda Mareniks. Tüdruk läeb vanematega Ewertsite poole. Poiss sooviks veel kord neiut näha. Ta teeb mitu ringi võõraste autoni ja tagasi tänava valgustini. Selja taga kuuleb Ulrich, et tüdruk hakkas vennaga tagaajamist mängima, kilked jõuavad ligemale. Rohelisest väravast astub poisis kõrvale Heiko. "Kas sa unustasid, et täna näidatakse kaugjuhtimisega mudellennukeid?" küsib Heiko ja tirib Ulrich endaga kaasa. Poiss vaatab viimast korda tagasi, ta ei näe Marenit, aga loodab, et tagasi tulles saab ta veel kord teda näha ning siis jutustab ta lennukitest. Poiss jookseb tereve tagasi tee. Alles Ewertsite aia ääres jääb seisma, autot enam pole. Ta unistab, et kõik oleks läinud teisiti.
annaabi.ee 
