4. Kurevere külas on praeguseks säilinud üksikud vanemad taluhooned. Ala vanemast asustusest annavad tunnistust 7 säilinud väikeselohulist ohvrikivi, mis asuvad maanteeäärsel karjamaal. 5. Maanteed ääristavad Kurevere ja Tammese vahelisel teelõigul õhukese pinnakattega klibulood, vagudel kasvab hõre männimets. 6. Kõruse küla, oli enne II Maailmasõda Tagamõisa poolsaare suurim küla. 1935.aastani töötas seal 6-klassiline kool. 7. Kiljatu järv on üks paljudest Tagamõisa rannikujärvedest. Pindala 40 ha, sügavus 1 m. Järve voolab sisse oja, mis algab Ooknapee järvest ja väljavool toimub Haagi lõukasse suubuva Kiljatu oja kaudu. 8. Oja talukoht, mille hooned on tänaseks hävinenud. 9. Tee viib üle Oja ja jõuab Harilaiu infotahvli juurde.
valgel oli näha, väga kahvatu. Ta toetus noore rüütli käsivarrele. Nähtavasti vajas ta lohutust, ja seda jagas Kuuno ohtrasti, nagu õige rüütli kohus. «Kui te teaksite, auline preili,» kõlas Kuuno pehme, paitav hääl, «kui suurt osa mina teie õnnetusest võtan, te kuulaksite suurema tähelepanuga minu trööstisõnu, mis nõrgad on, aga , südamest tulevad. Teaksite teie, missugune põlev valu kui odapiste mu südamesse torkas, kui teie täna isa matmise juures südantlõhestava kiljatu-sega maha langesite! Ma oleksin kümme aastat oma elueast ohverdanud, kui sellega teie õndsat isa kümneks minutiks siia kurja maailma tagasi oleksin jõudnud meelitada, teile ütlema, et tal nüüd hea on, ja et ta teile tulevase jällenägemiseni pikka, õnnelikku iga soovib.» Emiilia vastas kurval, väsinud häälel: «Ärge rääkige sellest, rüütel. Ma tean, te olete hea inimene ja tahate mind rahustada, aga teie vaev on raisatud.» Rüütel jäi vait
annaabi.ee 
