erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust otsustasid Emmi ja Juulius adopteerida kasulapse, ka mamma Neider oli nüüdseks nende elust kadunud, Juulius oli ehitanud perele oma maja- nad elasid täisväärtuslikku pereelu. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juulis Kilimitil oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. ,,Kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Ja siis peaks ta seda ka püüdma rohkem enesesse vastu võtta, et seda ka vanade päevade jaoks koguda, kui ta silmad tuhmiks ja hing nüriks on läinud. Kui ka kõik polnud läinud nii, nagu nad olid lootnud, nad olid teinud parima. (K. Ristikivi.
Juuliuse ja Emmi kasutütart Liina hindasid mõlemad vanemad erinevalt. Emmi oli tütre suhtes alahindav, polnud ta ju tema lihane tütar, viriseda ta aga ei saanud, Liina oli igati virk ja sõnakuulelik, mis aga peamine: Juulius hindas tütart väga ja pidas temast lugu. Õpetajaametit oli Juulius selleks ajaks pidanud juba kuusteist aastat, kuigi mitte alati kõrgemas koolis. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juulis Kilimitil oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. ,,Kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Ja siis peaks ta seda ka püüdma rohkem enesesse vastu võtta, et seda ka vanade päevade jaoks koguda, kui ta silmad tuhmiks ja hing nüriks on läinud. Kui ka kõik polnud läinud nii, nagu nad olid lootnud, nad olid teinud parima. (K. Ristikivi
annaabi.ee 
