Õige voolutiheduse korral tekkib kvaliteetne kattekiht. Protsessi on võimalik reguleerida ja juhtida. Meetodid: Tsinkimine, kadmeerimine, kroomimine, difusioonimeetod, fosfaatimine, oksüdeerimine, nitriitimine. 70. Plastifikaatorid laki ja värvi katetes. Plastifikaatorid suurendavad kattekile plastsust. Dibutüülftalaat, kastroolõli jt. Sikatiivid on kuivamise kiirendajad, kiirendavad oksüdeerimise protsessi kilekatet tekitavas aines. Koosnevad plii-, koobalti-, mangaani ülhapendeist, mis lähevad üle oksiidideks, vabastades hapniku ning soodustades sellega oksüdeerumisprotsessi ja kilekatte teket. 71. Alumiiiniumi sulamite anoodne töötlus. Anoodne töötlus, anodeerimine. Tugeva katte moodustumine materjali pinnale elektrolüüsi abil. Elektrolüüsil alumiiniumanoodil tekib õhuke oksiidikiht, mis omab suurt elektrilist takistust. Katte paksus 20-30 mikromeetrit
3. katse Võta plastmasslusikas või kamm ja mine veekraani juurde. Lase vesi peene joana nirisema. Lae lusikat/kammi vastu villast kampsunit hõõrudes. Nüüd aja veejuga kaardu. Selleks vii lusikas/kamm aeglaselt veejoale lähemale. Veejuga tõmbub eseme poole nii, et läheb kaardu. Kui ese puutub veejoaga kokku, kaotab see oma laengu ja veejuga voolab taas otse alla. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk12 13) TEE LIIVAST VETT Toodame liivakastis vett. Liivakast ei tohi olla varjus. Vaja on kilekatet ja purki, kuhu vesi koguda. Tegevus. 1. Kõigepealt kaeva liiva sisse sügav ja lai auk. Näiteks üks meeter sügav ja üks meeter lai. Auk peab olema järskude servadega. 2. Pane augu põhja mõned rohelised taimed ja aseta purk augu põhja. 3. Kata auk kilekatte või suure kilekotiga. Pane kile servadele ümber augu kive, et tuul kilet minema ei puhuks. 4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevale purgile lähemale. 5