Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones kasvatatud taimed vajavad enne avamaale istutamist karastamist ja kasvukohale istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist. Septembris enam ei ole soovitatav istandikku rajada, kuna oht talvekahjustusteks on sel juhul suurem. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kolm- või nelinurksed kileaugud võib lõigata noaga ja suurema istanduse puhul pikema varre otsa konstrueeritud lõikuriga. Lõigatakse jaheda ilmaga, sest palavaga on kile veniv. Hiljem, kui taimed on suuremad, võib kileauku laiendada. Taimede vahekauguseks peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse natuke sügavamale, kui nad seni kasvasid. Ridade vahe on soovitatav vähemalt 1,20 m. Istutusjärgne väetamine. Kevadise istutamise korral väetatakse enne multsimist, kuid suve
täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma. Seda tehakse jaheda ilmaga, sest palavaga kile venib ja aukude lõikamine on raskem. Augud tehakse kas kolm- või nelinurksed ja nende suurus sõltub istutatavate taimede mullapalli suurusest. Liiga suurte aukude puhul on vaja rohkem rohida ja ka muld kuivab kiiremini. Hiljem põõsa laienemisel venivad teravate nurkadega kileaugud suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata. Taimede vahekaugus peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse mõni cm sügavamale, kui nad seni kasvasid. Kui kasutatakse orgaanilist multši, siis laotatakse see pärast istutamist taimede ümber. Kevadisel istutamisel antakse enne multšimist väetised. Suve teisel poolel istutatud taimed väetatakse alles järgmise aastal. Väetamine Väetada tuleb nii, et ei tekiks keskkonna olulist reostust