Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon, baarium; lisaks eraldub 2-3 neutronit ja energia, kuna kildtuumade eriseosenergia on suurem uraanist. Kui eraldunud neutronid kohtuvad uute U-235'ga, tekivad uuesti kildtuumad ja ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm). Neutronite paljunemistegur - teatud tasemelt väljunud neutronite arvu ning seda taset põhjustanud neutronite arvu jagatis. k>1 (plahvatuslik - tuumapomm), k=1 (juhitav - tuumareaktor), k<1 (sumbub) Reaalses ahelreaktsioonis ei kohtu iga neutron uue aatomiga. Osa kohtuvad
1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv...
Elementide radioktiivsuse avastamise eesti sai Antoine Henri Becquerel koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tuumade lõhustumise avastmine 1938. a detsembris kiiritasid keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann neutronitega uraani aatomeid. Oma üllatuseks leidsid nad pärast mõnenädalast neutronitega pommitamist uraaniproovis 2 uut elementi: baariumi ja krüptooni. Hahn ja Strassmann olid uraanituumi lõhustanud. Tekkinud kildtuumade 56Ba ja 36Kr järjenumbrite summa võrdus 92U järjenumbriga. Hiljem selgus, et uraanituumad võivad lõhustuda ka teisteks kildtuumadeks. Hiiglasuur energiahulk Hahni ja Strassmanni endine töökaaslane Lisa Meitner tegi kohe kindlaks, et tuumade lõhustumisel vabaneb hiiglasuur energiahulk. Kui suudaksime ühes grammis (kirsikivisuuruses tükis) uraanis kõik aatomid lõhustuda, vabaneks niisama palju energiat nagu
. . Lisaks tehislikult esile kutsutud radioaktiivsusele esineb ka looduslikku radioaktiivsust ja see toimub iseeneslikult. . · tuumadelõhustumine on protsess mille käigus lõhustub kaheks või rohkemaks ,kergemaks ja enam-vähem võrde suurusega tuumaks.Selle käigus eralduvad neutronid.Tekkivad kildtuumad lendavad elektrostaatiliste mõju jõul laiali. Seega gineetiline energia suureneb ja potsentsiaalne energia saavutab miinimumi.Lisaks kildtuumade tekkimisel eralduvad ka mõned elektronid.Kildtuumad on radioaktiivsed ,sest neil on neutroneid rohkem kui stabiilsetes isotoobides.Neutron muutub prootoniks ja sellega kaasneb beeta lagunemine.Tuuma lõhutumisel on võimalik ...Raskete tuumade lõhustumisega kaasneb ka radioaktiiivne kiirgus.iseeneslik lõhustumine toimub looduslikult väga harva. ( Uraan 238 ) Peamiselt kutsutakse tuumade lagunemist tehislikult.Kegete tuumade ühinemine
Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehhaanilise koguaenergia E on jääv. E=Ek+Ep-constant Pilet 10.2 Uraanituuma lõhustumine. Tuumareaktor. Lõhustumisreaktsiooniks nim raskete tuumade jagunemist mitmeks tuumaks, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus ja vabaneb energia. Kui uraani tuuma tungib neutron siis ta lõhustub ja tekib 1. n arv kildtuuma 2.Vabaneb 2-3 neutronit 3. tekib radioaktiivne kiirgus. 4. eraldub energia kuna rasketuuma sisemass on suurem kui kildtuumade mass kokku. Ahelreaktsiooni kulgemiseks on vajalik et lõhustuks järjest rohkem tuumasid. Seega neutronite paljunemis tegur 1 . Tuumareaktoris on kontrollitav reaktsioonide teke. Tuumabommis aga on kotrollimatu. Pilet 10.3 Ül: elektrivälja tugevuse arvutamine. E(nool peal)=F(nool peal)/q Pilet 11.1 Vaba- ja sundvõnkumine. Resonants. Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega.
lõhustuvat isotoopi U-235, ülejäänud 99,3% on mittelõhustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. k 1 - neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks (ahelreaktsioon toimub). k < 1 neutronite arv ajas väheneb (ahelreaktsiooni ei toimu). Ahelreaktsioonides kasutatakse uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumasid, sest lõhustuvad hästi neutronite toimel. Lõhustumisel vabanev energia on kildtuumade liikumise kineetiline energia. Kriitiline mass - ahelreaktsioonis piisava arvu neutronite saamiseks vajalik aine kogus - uraanil umbes 15 kg. Tuumareaktor 1942. aastal alustas tööd esimene tuumareaktor itaalia tuumafüüsiku E. Fermi juhtimisel. Tuumareaktoris toimub juhitav tuumareaktsioon, kasutatakse tuumakütuse plutooniumi tootmiseks ja energia saamiseks. Tuumareaktori põhielemendid: 1. Tuumakütus (U-235 ja U-238 segu) 2. Aeglusti (grafiit või raske vesi) 3
annaabi.ee 
