Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks
Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid. U tuuma siseneb vaba neutron, mis viib tuuma tasakaalust välja ja selle tulemusel tekib: *2 kildtuuma (sagedaseimad Ba, Kr) *vabaneb kuni 3 kiiret neutroni, mis võivad tungida järgmistesse *radioaktiivne kiirgus *vabaneb energia ~200MeV 8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus? Ahelreaktsioon toimub tuumareaktorites ja aatompommis ning on lõhustuvate tuumade järsk suurenemine. Kõige sobivamad isotoobid on 238 92 U 235
1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemistegur ja kuidas ahelreaktsiooni kiirus sellest sõltub? Neutronite paljunemistegur võrdne ahelreaktsiooni mingi põlvkonna neutronite arvu
11. Mis on tuumareaktsioon, näited, miks neutronitega toimub efektiivsemalt? Tuumareaktsioon on tuumade muundumine teiste tuumade ja elementaarosakeste toimel. Neutronite eelis tuumareaktsioonidel: vastasmõju on väike, mõjutavad tuuma paremini. 12. Milles seisneb U-tuuma lõhustumine, mis tekivad, miks eralduvad neutronid? Tuuma lõhustumine on reaktsioon, kus tuum lõhustub neutroni toimel kaheks kildtuumaks. Uraani tuuma lõhustumisel tekivad: kaks kildtuuma, vabaneb 2-3 neutroni, tekib radioaktiivne kiirgus, vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu. K < 1 lõhustumine peatub, k > 1 toimub juhitamatu lõhustumine(tuumapomm), k=1 toimub juhitav tuumareaktsioon (reaktor). 14. Tuumapomm: ehitus, tööpõhimõte, kahjulikud mõjud?
· selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda. Kui mass läheb väiksemaks siis energia eraldub. Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel. Neutron tungib tuuma (neutron sellepärast, et tal puudub laeng) · erldub energia, tekib 2 kildtuuma, kaasneb -kiirgus, 2-3 neutronit jääb vabaks. · Kildtuumad on Mendeljevi tabeli keskosas olevate elementide tuumad. Enamasti on radioaktiivsed, sest neil on neutronite üleküllus. · eriliik: Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st. Ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustamisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist
Ek=mv²/2(J) Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. Potensiaalseks energiaks. Ep=mgh(J) Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehhaanilise koguaenergia E on jääv. E=Ek+Ep-constant Pilet 10.2 Uraanituuma lõhustumine. Tuumareaktor. Lõhustumisreaktsiooniks nim raskete tuumade jagunemist mitmeks tuumaks, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus ja vabaneb energia. Kui uraani tuuma tungib neutron siis ta lõhustub ja tekib 1. n arv kildtuuma 2.Vabaneb 2-3 neutronit 3. tekib radioaktiivne kiirgus. 4. eraldub energia kuna rasketuuma sisemass on suurem kui kildtuumade mass kokku. Ahelreaktsiooni kulgemiseks on vajalik et lõhustuks järjest rohkem tuumasid. Seega neutronite paljunemis tegur 1 . Tuumareaktoris on kontrollitav reaktsioonide teke. Tuumabommis aga on kotrollimatu. Pilet 10.3 Ül: elektrivälja tugevuse arvutamine. E(nool peal)=F(nool peal)/q Pilet 11.1 Vaba- ja sundvõnkumine. Resonants
Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Tuumareaktsioonid: 1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon. 2) Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Kosmoloogia Päike on Päikesesüsteemi täht. Kaugus Maast: ~150 miljonit km. Läbimõõt: ~1,4 miljonit km PinnaT: ~5780 K Mass: 1,99 x 10 kg
aatomite algkogusest; -lagunemine-isel.
Raskematele tuumadele -lagunemine-võib eralduda elektrin(N>Z) või positron(N
annaabi.ee 
