Aafrikas ja Aasias. Perioodi iseloomustab Moustier´ kultuur, mis on saanud nime Prantsusmaa leiukoha järgi. Tehnoloogia oli varasemaga võrreldes palju komplekssem ja keerulisem, paljude piirkondlike variatsioonidega. Kivitöötlemisel võeti nüüd kasutusele kildtehnika väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist ehk tuumikust vaid tulekivitükist äralöödud kildudest. Eristatakse kahte kultuurile iseloomulikku kildterariista: 1. teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teisel, mis võis samuti olla kolmnurkne või hoopis ovaalne, oli retusitud ainult üks servadest kaabits. Oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Elati laiadel territooriumidel, arvatavasti järgiti sesoonset eluviisi. Olid osavad kütid, küttisid muuhulgas mammuteid ja metsikuid hobuseid. Neilt pärinevad esimesed tõendid usuliste kujutelmade olemasolust. Neandertaallased matsid oma surnuid asulatesse
Moustier kultuurile iseloomulikuna olid need killud kolmnurkse kujuga, lühikesed ja laiad. Neil kildudel oli tulekivile omane terav serv, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Töötamisel see serv läks nüriks ja seetõttu seda teritati uuesti. Teritamiseks eraldati lõikeservast väikesed killukesed (retusiti). Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista. Neist esimeseks oli teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning sellel oli teravaks retuseeritud üks serv ning niimoodi saadud kaapimiseks sobiv ese, kaabits. Lisaks kasutati ka mitmesuguseid juhusliku vormiga kilde, millega lõigati, puuriti ja torgiti. Harva kasutati ka pihukirvest. Neandertallased oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Toonased mammutikütid kasutasid ka oma
annaabi.ee 
