koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Keel: Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena
Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Keel Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige lähemad sugulaskeeled. Kokku on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), inari- ja koltasaami (Soome) ja kildinisaami (Venemaa). Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Ajalugu Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest. Keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni.
ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html
Järgnevalt võiks lühidalt käsitleda pärimuste algkujude nimede etümoloogiat. Koolasaami keeles on neli murret: kildini (kld.), turja (tur.), kolta (kol.), ja akkala. Sõna "põhjapõder" - koannt (kld.), kõnnt (tur.), kõdte (kol.) - on etümoloogilises ühenduses sõnadega "tapma", "hävitama" - koannte (kld.), kõnneted (tut.), kõdted (kol.). See oleks kinnituseks mõttele, et põhjapõdra tõeline nimi oli tabu. Sõna "mändashsh" esineb ainult kildinisaami murdes ja selle algupärane tähendus on olnud tükk aega unustatud. Vanemate saamide jutust on siiski selgunud, et sõna kasutati soise maapinna, mida inimesel oli võimatu ületada, iseloomustamiseks. Nii väljendati nime abil mütoloogilise põhjapõdra asualasid. Nii liitub Mendashi sooga eriline tähendus, mis kannab salajast, mütoloogilist teadet. Müütilise soo mõistet võime kohata ka teiste rahvaste pärimustes. Näiteks sölkupid kujutasid ette oma
annaabi.ee 
