teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid
leheroodudele tehakse ca 1 cm pikkused ristipidised sisselõiked ning leht kinnitatakse mullapinnale selleks spetsiaalselt ette nähtud konksudega. · Lehetükkpistiku puhul tükeldatakse leht nii, et igale tükile jääks osaliselt leheroodusid. · Lehetükkpistikud tehakse ca 3 cm laiused nelinurksed või kolmnurksed. Mulda asetatakse pistikud nii, et leheroo poolne serv jääks allapoole. · Pungaga lehepistikute puhul lõigatakse leht taimelt koos kilbikesega, millel on pung või lühikese oksajupiga. 27.04.2016 Marje Kask 102 Lehepistik ja lehetükkpistik 27.04.2016 Marje Kask 103 Pungaga lehepistik 27.04.2016 Marje Kask 104 Paljundamine juurepistikuga · Juurepistikuga paljundatakse liike, mille juurtel on uinuvad pungad, milledest kasvavad uued võrsed.
annaabi.ee 
