viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii teha, kuigi nad olid ta ise üles kasvatanud. 6. Marit võib pidada kõige tugevamaks isiksuseks sellepärast, et ta julges alati oma arvamust välja öelda, ta jäi endale kindlaks ja ei andnud mitte kunagi alla. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud. Mari on väga jäärapäine, töökas ja hooliv. Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga. 7. Neis kõigis on ühine see, et nad kõik uskusid suuremal või väiksemal määral libahuntidesse ja nõidadesse
Mis ta on? Kelle nägu ta on? Teie ei tea? Teie ei võigi teada, olete selleks liiga noor. Inimene on kuradi nägu, mitte jumala, üsna kuradi nägu, minagi olen kuradi nägu ..." Kõneleja pööras oma silmad haudade poole, nagu räägiks ta neile. Indrek oleks tal nagu sootuks meelest läinud. See vaatles teda tüki aega kõrvalt: kõhetu, kühmas pihaga, pisikese peaga, kongus ninaga, paljust rääkimisest lõdvaks läinud suuga ja karvaste tohletanud paletega, kilavate silmadega -- niisugune oli see kuradi näo järele loodud inimene. Aga kui Indrek teda nõnda vaatles, viirastus tal äkki midagi kaugest minevikust. Midagi selletaolist oleks ta nagu kuski mujal näinud. Õige! Just nii! Selletaoline oli see Pearu koer, keda isa kerisel särisevate vorstide lõhnas jõuluõhtul armetult peksis ja ahjuhargiga veetünni vajutas ja kes surmahädas hüppas tagakambris lauale, kus jättis musta jälje avatud palveraamatus Immaanuelile
annaabi.ee 
