süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritake inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis.
kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritakse inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis.
Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist kisklemist pilkav komöödia "Kikerpilli linnapead" (1926); väikekodanlikku lömitamist välismaise rikkuse ees naeruvääristas "Ameerika Kristus" (1926); komöödias "Sinimandria" (1927) lastakse diletantlikul kirjamehel seigelda enda loodud kirjanduslikus maailmas. Seejärel kirjutas Raudsepp kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses