Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest. Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi
Georg Friedrich Händel- üks barokiajastu suurkujusid. Saksa päritolu, kuid enamus elu elas Inglismaal. Tegutses põhiliselt ooperizanris. Kirjutas üle 40 ooperi, millest kuulsamad on ,,Julius Caesar", ,,Xerxes" ja ,,Rinaldo". Eeskujuks oli Händelile Napoli ooper, kuid tema teosed olid jõulisemad. Tegevus pärines alati antiikmaailmast ning sisaldasid armukolmnurka. Tänapäeval esitatakse tema oopereid harva, sest need on ette nähtud kastraatidele. Lisaks kijutas üle 30 oratooriumi. Oratooriumide süzee päris enamasti Vanast Testamendist, kesksel kohal juudi rahva võitlus ja kannatused. Kirjutas 18 concerto grossot, orkestrisüite(,,Veemuusika") ning kontserte orelile ja orkestrile. Tavalisim pilliandsambel oli barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo - katkematu bassihääl ning sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei rähista pillide, vaid
annaabi.ee 
