Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat. Jõevähk · Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid: ojad, jõed ja järved; ta suudab elada üksnes hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. · Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks. Vesikirp · Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais. · Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
kottidega kaasas, nauplius.vabalt mere ja mageveeplanktonis.3 seltsi aerjalgseid sõudiklased, hormikulised, rullikulised. Paljud parasiidid.N: magevees sõudik, aerik. Selts vesikirbulised (kl.lõpusjalgsed) tillukesed, pikad tagumised tundlad,mille abil liigub hüpates, ainus suur silm, lame läbipaistev kitiinrüü.Toituvad filtreerides, osad röövloomad.Oluline osa magevee planktonist. Vastsejärku pole, viljastatud munadest saavad püsimunad. N: Järve-kiivrik, Järve-nokik, Tavaline lestik, Harilik kammik, Tavaline küürik, Silesaba-händur- röövloom, tavaline klaasik, järve-silmik. Karpvähid Mage ja merevees, enamasti põhjas, harvem planktonis.Tillukesed, kelle keha on peidetud kahest poolmst koosneva, kitiinist koja sisse, lukuköidik, lukuhambad, 1 sulgurlihas. Kõnnivad, ujuvad, lõpuseid pole, lahksoolised, munast koorub nauplius, ei kestu. 44
annaabi.ee 
