Riigikantselei tarvis. Kogu ansambli taastamistööd jõudsid lõpule 2000. aasta alguses ning 23. veebruaril tutvustati seda esmakordselt ka ajakirjanikele. Riigikantselei ametnike esimene tööpäev selles 6795 ruutmeetrise tööpinnaga majas oli 26. juunil. Taastustööd läksid riigile maksma 69 miljonit ning sisustus 3,37 miljonit krooni. Vabariigi Valitsus pidas Stenbocki majas oma esimese istungi 8. augustil 2000. a. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt läbi viidud hoone sisseõnnistamistseremoonia toimus 2000. aasta 6. septembril. 6
aga kogudused said need oma kasutusse. 1945. aasta sügisel valiti konsistoorium ja piiskopi asetäitja, kes aga 1949. aastal välja saadeti. Samal aastal kogunenud kirikukogu valis kirikule uue juhi, Jaan Kiivit seeniori, kelle tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude ühiskonda. 194S. aastal julgeolekuorganite agendiks värvatud Kiiviti juhtimisel suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses sai Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kirikute Maailmanõukogu ning Luterliku Maailmaliidu liige. Nõukogude Liidu ususeadused jõustusid ka Nõukogude Eestis ja kirikuelu jälgis Ministrite Nõukogu juures asuv usuasjade volinik. Kommunistlik partei tegi aktiivset kirikuvastast
presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. Sisepoliitiline areng: 29. juunil valis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kirikukogu peapiiskopiks Jaan Kiiviti, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. 1.-3. juulini toimus Tallinnas XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis. 29.
annaabi.ee 
