Laulutekstid muutusid leebemaks, ent sõnum jäi samaks. Rütmijoonis muutus tantsulisemaks. Stiil oli kvaliteetsem. Tuntumad ansamblid on Blondie, Talking Heads, The Cars, The Police. Grunge - Kujunes välja 80´ndate lõpus. Ühendunud olid hipiliikumine, punk rock ning heavy metal. Grunge puhul oli oluline sõnum, mis rääkis võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Lood olid rahuliku ja meloodilise salmisosaga ning kiire ja kiiskava refrääniga. Tuntumad esitajad on Nirvana, Pearl Jam, Alice in Chains. Hiphop - Tekkis 80.aastate esimesel poolel. Olulisemad osad hiphopi juures on räppimine ja instrumentaaltaust. Instrumentaaltausta võib tekitada mitut moodi: see tuleb heliplaadilt, rütmimasina abil, sämpleri kaudu, süntesaatoriga, harvem naturaalpillidega ning beatbox´iga. Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim. Lood räägivad olulistest teemadest nagu sõbrad, pere, suhted, karjäär, seksuaalsus
kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja Das Lied von der Erde ehk Lugusid Maast. Läbinägelikult teadlik orkestri jumest, värvingust, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiate ja ilmekate harmooniatega saavutades heleda, kiiskava tonaalse kvaliteedi kasutades meloodiliste ridade selgust. Ta orkestri stiil baseerub rõhutamisel. Kaks meloodiat algavad mõlemad pealtnäha samaaegselt valides selguse massiheli vahel. Mahlerit on mõjutanud ka Austria vaim ning folktants, -muusika ja kombineeris seda romantismist võetud ideede ning programmilise muusikaga. Sümfooniad · Symphony No. 1 · Symphony No. 2 · Symphony No. 3 · Symphony No. 4 · Symphony No. 5 · Symphony No. 6
Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna maapiirkondi ähvardavad üleujutused ja põud, siis inimesed pagevad sealt. See esitab üüratud nõudmised ka poliitikale, sest maalt linna suunduvad inimesed vajavad eluaset ja avalikke teenuseid. Hiinas näiteks läheb küla-elanikel linna kolimiseks vaja lube, mida jagatakse vaid piiratud hulgal. Seetõttu elab suur hulk inimesi suurlinnade säravate