Peaaegu kõik oli kaetud marmorkihi või klaasmosaiigiga. Isegi sambad olid valmistatud erineva mustriga kiviplokkidest ning mosaiigid laoti tuhandetest värvilistest klaasi- ja kullatükkidest. Vajalik materjal veeti kohale laevadega, vaid mõnda materjali leidus neil omal. Väljast saabus suurtes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kiriku kaunistamisel kasutati ka palju lillat tooni. Jumalakoda kiiskas kullast, hõbedast ning vääriskividest ning sisepühamusse võisid siseneda vaid vaimulikud ja keiser, sest neid loeti ainsateks kristuse asemikeks maapeal. Kiriku vägevusest ja uhkest sisekujundusest on kirja pandud imelugusid. Kõik, sealhulgas ka ukselingid ja klambrid, olnud puhtast hõbedast, mitte lihtsalt rauast. Püha altarit ääristanud raamitud kuldplaadid ning lühtrid rippunud hõbekettide otsas. Eriliselt imetleti Anthemiose
kostus pimedate puude vahelt ebaühtlased sammud. Ilma hoiatamata lõhestas vaikuse hääl, mis tõi kuuldavale sõnad, mis kõlasid nagu loits: "MORSMORDE!" Ja pimedusest, millest läbi nägemiseks Harry oli silmi pingutanud, paiskus välja midagi hiiglaslikku, rohelist ja veiklevat: see lendas üle puulatvade taevasse. See oli tohutu suur kolp, mis paistis koosnevat smaragdrohelistest tähekestest ja mille suust vonkles keele asemel välja madu. Nende silme all tõusis see üha kõrgemale, kiiskas rohelises uduvines ja joonistus musta taeva taustal välja nagu mingi uus tähtkuju. Äkki kostis nende ümbert kriiskeid. Harry tahtis teada, kes oli sealt puude tagant selle asjanduse taevasse saatnud, kuid Hermione tiris teda tahapoole. Ta teatas, et see on must märk, Voldemorti märk! Harry pöördus ja nad tormasid kolmekesi üle raiesmiku, aga popsatused andsid endast märku umbes 20 võluri ilmumisest, kes piirasid nad sisse