Kuningboa(constrictor constrictor) on 2-3 m pikkuni efektselt värvunud madu. Selja helepruun, punakas või kohvivärvi tagapõhi on kaetud laiade tumepruunide ristvöötidega, mille sees on erekollased laigud, külgedel paiknevad rombjad tumedad laigud, mis on ümbritsetud heledast äärisest ja sees kollase laiguga. Muster boa kehal on niivõrd mitmekesine, et võib kirjeldada ka selle paljusid muid variante. Päikese käes boa soomus sätendab tugeva meralliläikega, mis mao liikumisel kiiskab ja küütleb. Kuningboa levila on väga lai mehhikost üle kogu troopilise ja ekvatoriaalse Ameerika kuni Argentiina keskpiirkondadeni. Sigimisperioodil, mis igal alamliigil algab erineval aastaajal, toob kuningboa ilmale 15 kuni 54 poolemeetrist järglast. Kahe aasta jooksul kasvavad need 2-3 m pikkuseks ja muutuvad suguküpseks. Vangistuses hoidmisel sööb kuningboa meelsasti hiiri, rotte, tuvisid ja kanu.
Saks pidäs suaki naa napiks. Pinnis, et miks nda vähä? Mehed riäksid, et kolõ raskõ tüe ning. Saks ei ususs. Läkski ühekorra Naaniga seltsis. Mis Naanul viga. Topikatõ all iäräväd, käksägä täksib ikka kõks ning kõks. Saksal suurõ kassukaga varssi eng rjõndus kindi. Said ülgeiäle. Kõegõpiält kiersid kassuka ümber. Ülge näeb kolõ iäste ning kassukal oln valgõ võdõr. Siis kässn püssü kogo miäri. Et muedu kiiskab. Saks aan akatusõs sõrad vasta, et täümte aga siis kui Naan kärätän, et ´´ ärrä ei lasõ miol kua mitte oma kiiskravaga püüdä! Päräst jälle taplemist et põlõ viitsu püüdämte!´´ jäen usä vagavast ning miärn võiga kogo. Saks olla nuõrõ mustu käde suan. Ju tämä ikka lasta mõistis. 7 Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda