mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm
Ave Kiiber Mihklipäev- (29. september) tänuks saadud saagi eest ja tulevase saagi õnnestumiseks tähistati mihklipäeval sügiseste põllutööde lõppu. Päeva pühitsemise oluline näitaja oli rikkalik toidulaud sügise andidega. Tehtavad toidud sel päeval olid: külasupp, lambalihasupp odrajahuklimpidega, ühepajatoit köögiviljadega, lambaliha kadakamarjadega, kiisasupp, lambaliha köömnekastmega, röstitud räimed, hautatud tursk, soolaseened, ahjukaalikad, riivikarask, õunasupp, õunakook, kapsaleib jpm. Tänapäeval on samuti, nii nagu ka paljudel eelnevatel tähtpäevadel tänapäeval traditsioonid kadunud. Hingedepäev- (2. november) tähtsaim sel päeval oli hingede söötmine. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja tõepoolest,
annaabi.ee 
