Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid.
*Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi *Pikemad kanalikujulised tiigid võivad olla betoonist, puidust või metallist vaheseintega osadeks jagatud. *Veevahetus 2-10 korda ja rohkem päevas Basseinid Väikesed 1-25 ruutmeetrise pindalaga tehismaterjalist kalakasvatusrajatised *Ruut, ristkülik või ümmargune *Pikkades ristkülikukujulistes tekivad nurkades surnud tsoonid, kalad hoiduvad sisse ja väljavoolu juurde. *Ringvooluga basseinis paikneb kala ühtlasemalt *Kiirvoolukanalid (100 X 4 X 1 m) milles vee korduvkasutus Kiirvoolukanalid *Kiirvoolukanalid milles vee korduvkasutus *Taani tehnoloogia järgi sõnnikuärastuseks settekoonused ja vee ringvoolu tekitamiseks õhktõstuk (airlift). Sumbakasvatus merevesi/ magevesi *Sumbad *Püsiv veetemperatuur *Eesti rannikul sobivaid kohti vähe *Suvised ja sügisesed ohu *Kalu tuleb vaktsineerida (vibrioos, furunkuloos) Veevarustus Isevoolsed odav ja töökindel
2010 a: Vikerforell (584t, 76%), karpkala (60,6t, 8%), angerjas (30t, 4%), jõevähk 5,7t 1%), linask, ahven, särg, haug, koger (7,3t 1%), siig, paalia, tuurlased (78t, 10%). Kaubaks kasvatatakse 2009a: vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50t, angerjas 40t, siberi tuur 30t. 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Pinnasetiigid, betoneeritud tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, sumbakasvatus, (Tiigid, Basseinid, Sumbad) Vikerforell: külmaveeline tiigikalakasvatus, sumpades nii mere- kui magevees. Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Angerjas: tiigikalakasvatus, bassein Siberi tuur: tiik 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni
annaabi.ee 
