Joonisel 4a näidatud juhul on kiirendusel ainult tangentsiaalkomponent: a = at . Joonisel 4b näidatud juhul on kiirendusel ainult normaalkomponent: a = a n . Üldjuhul on kiirendusel olemas mõlemad komponendid. v a v1 v2 Joonis 4a. Kiirusvektori suurus muutub, suund ei muutu. Kiirendusvektor on paralleelne kiirusvektoritega. Punkt liigub sirgjooneliselt. v a v1 v2 Joonis 4b. Kiirusvektori suund muutub, suurus ei muutu (v1 = v2). Kiirendusvektor on risti kiirusvektoriga. Punkt liigub ühtlase kiirusega piki ringjoont. Kuidas arvutada kiirenduse komponente?
Selleks tuleb teha joonis kiiruste jaotuse kohta. Selle tegemisel 4 tuleb arvestada, et kettad üksteise suhtes ei libise, samuti nöörid ketaste suhtes absoluutselt vK ei libise.3 Kogu vjaotus K koos kõigi vajalike nurkkiiruste ja kiirusvektoritega on toodud joonisel 4.2 (järgmisel leheküljel). Pilt tuleb kaunis kirju, püüame selles veidi selgust saada. v1 Alustame kettast 2, sest kogu süsteemi paneb liikuma2 just kettale 2 2 rakendatud konstantne pöördemoment M. LKetas E 2 hakkab Dpöörlema B paigalseisust K momendi M poolt osutatud suunas. Tähistame selle ketta nurkkiiruse lõpphetkel tähega A2
annaabi.ee 
