Newtoni esimene liikumisseadus väidab, et objekti liikumishulk jääb konstantseks kuni sellele mõjub jõud. Näiteks, raamatu leht on paigal, kuni sa pöörad seda või puhub sellel tuul. Mõlemal juhul paneb jõud lehe liikuma ja muudab tema liikumishulka. Liikumishulk on defineeritud kiirusvektoriga, mitte ainult skalaarse (skalaar on suurus, mida saab üheainsa arvuga täielikult iseloomustada) kiirusega ehk lihtsalt kiirusega. Tähtis on mitte segamini ajada objekti kiirusvektorit ja skalaarset kiirust. Kiirusvektor ühendab kaks 3 osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda, milles ta liigub. Kiirusvektor muutub, kui muutub kas kiirus või suund. Newtoni II seadus Newtoni teine liikumisseadus väidab, et objekti liikumishulga muutumise kiirus on võrdeline jõuga, mis mõjub objektile. Kuna kiirendus on kiiruse muutumise kiirus, siis mass korda kiirendus on liikumishulga muutumise kiirus. Newtoni teine seadus ütleb:
r täisnurga all. Kui näiteks vektorite ja b vaheline nurk on täisnurk, siis ilmselt a (vaata joonist) c = a 2 + b2 , r r kusr c on vektori c pikkus ning a ja b on vastavalt vektorite a ja b pikkus. Tasub teada, et füüsikas liidetakse alati samale füüsikalisele suurusele vastavaid vektoreid (kiirusvektorit kiirusvektoriga, jõuvektorit jõuvektoriga, jne) 7 Näidisülesanne 5. Paadi kiirus seisvas vees on 4 m/s. Mitme meetri võrra kannab vool paati edasi kui sõudjad hoiavad paadi suunda kogu aeg risti vooluga, mille kiirus on 1 m/s? Jõe laius on 100 m. Lahendus. Antud; Paadi liikumise kujutamiseks v1 = 4 m / s teeme joonise, millel vektor r v2 = 1 m / s v1
mõjub jõud. Näiteks, raamatu leht on paigal, kuni sa pöörad seda või puhub sellel tuul. Mõlemal juhul paneb jõud lehe liikuma ja muudab tema liikumishulka. 11 Liikumishulk on defineeritud kiirusvektoriga, mitte ainult skalaarse (skalaar on suurus, mida saab üheainsa arvuga täielikult iseloomustada) kiirusega ehk lihtsalt kiirusega. Tähtis on mitte segamini ajada objekti kiirusvektorit ja skalaarset kiirust. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda, milles ta liigub. Kiirusvektor muutub, kui muutub kas kiirus või suund. Kui kaks autot sõidavad kõrvuti mööda sirget joont 50 kilomeetrit tunnis, siis on neil identsed kiirused. Kui autod sõidavad ühesuguse kiirusega, kuid erinevates suundades, siis nende kiirusvektorid ei ole võrdsed. Kui kolmas auto sõidab mööda ringjoont konstantse kiirusega, siis
J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 30 Diferentsiaalvõrrandid on küll leitud, kuid sellisel kujul neid lahendada ei saa. Asi on nimelt selles, et meil on siin kahe võrrandi jaoks tervelt 4 ajast sõltuvat funktsiooni: x (t ) , y (t ) , v (t ) ja (t ) . Kaks funktsiooni on siin üleliigsed, neist tuleb teisenduste abil lahti saada. Selleks vaatleme kiirusvektorit v vaadeldavas trajektoori punktis (joonis 4.6). v v sin = v y = y v cos = v x = x Joonis 4.6 Leiame selle projektsioonid x- ja y-teljele. Joonise 4.6 põhjal v x = v cos ; v y = v sin
annaabi.ee 
