Fookuspunktide treenigul võib ujuda 4 kuni 8x25 kordust küllaldase puhkpausiga (20 sekundile ujumisele järgneb 20 sekundit puhkust). Jätkusuutlikkuse treeningul aga võib ujuda 12 kuni 16x25 kordust, vähendades puhkepausi 10 sekundile. Või siis ujuda hoopis neli 50- jardist kordust. Kõik kestvustreeningud panevad proovile keskendumisvõime, sest vaimne vastupidavus on sama oluline kui füüsiline. Kiirustreening Kiirustreeningut teha peamiselt 25-jardiste kordustena järgmistel põhjustel: võib lõdvestunult ja korralikult ujuda 20 sekundi jooksul 25 jardi mis võrdub 200 jardi ujumise tulemusega 2:40 (kaks minutit ja nelikümmend sekundit). Kui ujuda 50 jardiseid kordusi paraneb ka 25-jardiste korduste arv. Millisel distantsil või kiirusel sa ka ujuda ei plaani, keha lõdvestumise ja liigutuste sünkroonsuse säilitamise treenimine tagab sulle suurema edu kui kõva treenimine, et kauem ,,elus püsida".
arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust. Kui tippsportlastel võib maksimaalsete ja submaksimaalsete ehk kiiruslikku vastupidamist arendavate harjutuste suhe olla 50%:50%, siis noorte treeningus kasutatakse submaksimaalseid harjutusi kaks korda enam kui maksimaalseid. Spetsiaalse ettevalmistuse etapil tehakse 23 kiirustreeningut nädalas. Sportlase kiiruse arendamiseks tuleks esiteks valida jõuharjutused, mis koormavad ja kaasavad võimsalt tööle tippkiirusel pearaskust kandvaid lihaseid: reie-kakspealihased, tuharalihased ja puusapainutajad (kiirendusel vastavalt reie-nelipealihased, tuharalihased ja ülakeha lihased). (9) Teiseks on ülimalt oluline arvestada seeria- ja kordusskeeme, mille järgi treenitakse.