registr veetase eemal. Registreerimisriistu on koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdet korral (kui lävend on tuntud) võib vertikaale mitmesuguseid: automaatseid ja mitteauto- nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. kaks korda vähem olla, kuid mitte alla viie. maatseid, isekirjutavaid ning kaugseadmeid. Vanematel tiivikutel on kalda või paadiga Kiiruspunktide arv vertikaalil oleneb voolu Veetase võidakse registr mehaaniliselt, ühendatud patareitoitel elektrijuhe, mille sügavusest h ning sellest, kas säng on vaba, pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Kõige vooluring sulgeb tiiviku keres olev kontakt iga 20 veetaimi täis või jääkaane all. Vooluhulga
indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega. Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga: Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel. Kiirus jões muutub (pulseerub), seetõttu tuleb mõõta pikka aega, nt 100 sek. Lävendis valitakse kiirusvertikaalid, millede arv sõltub jõe laiusest. Kiiruspunktide arv sõltub voolu sügavusest. Mõõtmiskestvus 100 sek igas sügavuspunktis, võib ka integraalmeetodil või kiirendatud 50-60 sek (kui vool on kiire). Kalda ääres voolukiiruse määramisel tuleb arvesse võtta kalda isepärasusi, mida iseloomustab k tegur: lauge kallas k=0,7, järsk kallas k=0,8, sile betoonsein k=0,9, kui kalda ääres seisvavee tsoon k=0,5. Summaarse Q määramine:
annaabi.ee 
