Kohtuliku kontrolli intensiivsuse probleem jääb püsima. Arusaadavalt võiks keegi lükata küsimuse niisuguse püstitamise tagasi väitega, et põhiseaduslikkuse järelevalvet tuleb teostada just nii intensiivselt kui vaja, tegemaks kindlaks kõik juhud, mil liidu esmane või teisene õigus on vastuolus aluspõhimõtetega. Lahendus ei oleks tegelikult nii lihtne isegi siis, kui aluspõhimõtteid oleks üksikjuhtudele (õigusaktidele) rakendada sama lihtne kui kiiruspiirangut maanteel liikuvatele autodele. Teiste osariikide negatiivne vastukaja Virginia resolutsioonile osutab olulisele probleemile, millel on lähedane paralleel Euroopa Liidus: tõsiasjale, et föderaalseaduse üle kohtulikku kontrolli teostades avaldab osariik olulist mõju ka teistele osariikidele. Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei
seda heaperemehelikult hoida ja lepingu lõppemisel tagastada auto selle lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisundis. Veel enne lepingujärgse kasutusperioodi lõppemist toimus liiklusõnnetus, milles mainitud auto sai kahjustada. Sellega tekitati Ettevõtjale varalist kahju 2500 euro ulatuses. Liiklusõnnetuse asjaolude uurimisel selgus, et auto sõitis teelt välja, kuna juht ületas tunduvalt sellel teelõigul kehtestatud kiiruspiirangut, ning et õnnetuse ajal juhtis autot hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli sel hetkel juba alkoholijoobes. Ettevõtja kavatseb nõuda Antsult auto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ants aga arvab, et tekitatud kahju peab VÕS § 1043 alusel hüvitama hoopis avarii ajal autot juhtinud Kristina, kuna just viimane põhjustas liiklusõnnetuse ning on selle ka õnnetust puudutava
annaabi.ee 
