2 2 2 mv 2 I 2 I I 2 mv I Tt = 1 1 + 2 2 + 3 3 + 4 4 + 5 C + C 5 (10.2) 2 2 2 2 2 2 Leiame nüüd kiirusparameetrite (s.t. kiiruste ja nurkkiiruste) vahelised seosed ja väljendame kõik nad mingi üheainsa kiirusparameetri kaudu. Selleks üheks parameetriks võib põhimõtteliselt võtta suvalise keha (punkti) kiiruse või suvalise nurkkiiruse, aga kuna küsitakse ploki 2 nurkkiirust, siis on kõige mugavam väljendada siiski kõik need suurused nurkkiiruse 2 kaudu. Alustame jällegi plokist 2. Kui tema nurkkiirus vaadeldaval lõpphetkel on 2 , siis ploki äärepunkti K kiirus on v K = 2 r2 = 2 r (10.3)
Ühises lõpp-süsteemis esineva aegade vahe põhjustabki kosmoselaeva vahepealne viibimine mitte- 69 inertsiaalsüsteemides. Analüüsime seda pisut matemaatilisemalt. Võtame näiteks sellise juhu, et kui isa reisib Maast eemale 2 aastat ja tagasi teine 2 aastat ( isa poolt mõõdetud ajavahemikud ), siis on ta oma tütrest 20 aastat noorem. Enne reisi algust oli isa oma tütrest aga 20 aastat vanem. Seega saame konstantse kiirusparameetri β Maa suhtes järgmiselt: 40 = 4y = = β = 0,995. „Kaksikute paradoks“ on aja aeglustumise efekt. Näiteks mida lähemale valguse kiirusele inimene liigub, seda aeglasemini ta ka vananeb. Kuna hyperruumis aega ( ja ruumi ) ei ole ja lähenedes sellele, inimese vananemine aeglustub, siis järeldus oleks selline, et kui inimene ainult
annaabi.ee 
