• Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu
Kui aga uut pingutust ei järgne, langevad organismi energiavarud algtasemel .Kui iga uus pingutus algab liiga vara, enne kui energeetilised kulutused on taastunud ja SK saavutatud, järgneb energiavarude järkjärguline väljakurnamine ja tekib alus ületreenituse tekkeks. Taastumine erineva iseloomuga tööst kulgeb erineva kiirusega. N kui sooritati kiirusharjutusi, siis kõigepealt taastub hoopis aeroobne töövõime, siis anaeroobne ja lõpuks kiirusomadused. Aeroobse iseloomuga harjutuste järgselt on taastumine vastupidine: enne kiirusomadused, siis anaeroobne ja lõpuks aeroobne töövõime. Superkompensatsiooni seadus- treeningule järgneval perioodil taastuvad organismi energiavarud lähtetasemest kõrgemale, mistõttu on teatud aeg peale pingutuse lõppu energeetiline potentsiaal kõrgem. Kui sooritada uus treening kõrgenenud foonilt, tähendab see uut sammu organismi energeetilise potentsiaali suurenemisel
annaabi.ee 
