1 x 1 k = = t C 0, A ( C 0 , A - x ) kC 0, A Ehk on oluline need valemid ka üle vaadata. 6. Reaktsiooni mehhanism Reaktsioonikiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine · Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (näiteks temperatuuri) muutmine Reaktsiooni mehhanism on detailne (teoreetiline) kirjeldus kuidas, meie arvates keemiline reaktsioon kulgeb. Kirjeldab meie arvamist, milline molekul millisega põrkub, et moodustuks vaheühend, mis võib reageerida mingi teise reagendiga jne. et lõpuks saame üldise reaktsiooni. Tavaliselt reaktsiooni kineetiline võrrand ei oma otsest seost reaktsiooni keemilise võrrandiga
võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. Arvutuslik meetod Arvutatakse eksperimentaalsete andmete põhjal eri järku reaktsioonide kineetiliste võrrandite abil kiiruskonstandid eri ajamomentidel. Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. Reaktsioonimehhanismid Reaktsiooni kiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine. Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (nt temperatuur) muutmine. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi
võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. Arvutuslik meetod Arvutatakse eksperimentaalsete andmete põhjal eri järku reaktsioonide kineetiliste võrrandite abil kiiruskonstandid eri ajamomentidel. Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. Reaktsioonimehhanismid Reaktsiooni kiiruste uurimise põhiliseks eesmärgiks on reaktsiooni kulgemise mehhanismide mõistmine. Selleks uuritakse, kuidas mõjuvad reaktsiooni kiirusele (kiiruskonstandile) mitmesuguste parameetrite (nt temperatuur) muutmine. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi
logaritmilises skaalas. Parem on analüüsida KM/Vmax (mõlemad mõõdad ja siis analüüsid). pH mõju uurimine Tuleb kontrollkatsetega veenduda, et kasutatud erinevad puhvrid ei seganud tulemusi (ensüümreaktsiooni, määramistulemusi). Substraadi ionisatsioon võib ka mõjutada ensüümi pH käitumist. Kui uurida keskkonna efekti mõju, siis tuleks seda teha nii, et uuritakse mõju kineetika parameetritele (mitte ntx pH mõju kiirusele pm). Temperatuuri mõju kiiruskonstandile Aktivatsiooni Gibbsi vabaenergia on alati positiivne. Kiiruskonstandiks on kiiruskonstandi mingi ülemväärtuse astmes smth. Võrrand on tuletatud üleminekuteooria järgi. Aktivatsioonienergia Ea C on konstant. Arheniuse teljestikus y=lnk, x=1/T on tulemuseks sirgjoon ja tõus= -E a/R. Esinevad kõrvalekalded lineaarsusest: Ensüümi kui valgu denaturatsioon. Ntx mõõdame Vmax-i siis
annaabi.ee 
