hoitakse konstantsena), saab võrranditest 3 ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: kus -parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike
hoitakse konstantsena), saab võrranditest w22 =H 2g ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on w 2=√ 2 gH . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: w 2=φ √ 2 gH kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava
annaabi.ee 
