aastal Prantsusmaal. Võistluse eesmärk oli välja selgitada kõige perekondlikum iseliikur, mis sobiv väljasõitudeks, ohutu ja kerge käsitseda. Võidusõidule registreeris 102 masinat, aga kuna toimusid ka eelkatsed, jäi teeäärde 81 iseliikurit. Seega pääses lõppvõistlusele ainult 21 sõidukit, millest 14 olid bensiiniautot ja 7 auruautot. Peale seda võidusõitu hakati autode võistlusi järjest rohkem korraldama ning hakkasid tekkima ka kiiruserekordid. Esimene autode kiiruserekord pärineb 1898.aasta detsembrist, mil prantsuse ajakirjanik ja Automibile Club de France´i üks asutajaid Paul Meyan ületas seni jalgratturite valduses olnud maismaasõidukite kiiruserekordi. Vaid kaheksa päeva hiljem, 18.detsembril 1898.aastal, ületas selle Automobile Club de France´i võidusõidukomitee esimees markii Gaston de Chasseloup - Laubat, saavutades Prantsusmaal Archeres paadikujulise elektriautoga " Jeantaud " lendstardist läbitud kilomeetri keskmiseks kiiruseks 63, 154 km/h
02.1980, Prantsusmaa, 176km Väikseim auto Peel P50, Pikkus 1.34m, laius 99cm, kõrgus 1.34m, kaal 59kg Kergeim auto 9.5kg, Max. 25km/h Pikim auto pikkus 30.5m (bassein, hüppelaud, ülisuur vesivoodi) Pikim mootorratas pikkus 7.6m, kaal 2000kg (Douglas ja Roger Bell) Väikseim mootorratas telgede vahe 10.8cm, istme kõrgus 9.5cm, tagumise ratta läbimõõt 2.4cm, esimese ratta läbimõõt 1.9cm (selle rattaga läbiti 1m) Kiiruserekord maapinnal 1227.985km/h (helikiirus 1191.6km/h) Nevada(USA) Andy Green Elektrimootoriga Peugeot 106 läbis akusid laadimata 208km (Max. 115 km/h) Masinaelemendid 1881.a Venemaal ilmusid esimesed õpikud ,,Masinaelemendid" 1936.a Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium Detail toode (masinaelement) mis valmistatakse ühest materjalist Element kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa
annaabi.ee 
