Otsinguid jätkati veebruaris 2011. 3. aprillil 2011 leiti sonariga 3,8–4 km sügavuses lennuki kere tükid. 26. aprillil leiti lennuki musta kasti tühi konteiner. Musta kasti mäluplokk leiti 1. mail 2011 ja toodi pinnale. Pilootide kabiini helisalvesti leiti 2. mail 2011 ning toodi pinnale järgmisel päeval. 16. mail 2011 teatati, et ligi kaks aastat mere põhjas olnud lennuki pardasalvestite info õnnestus lugeda. Pardasalvestite üleskirjutused kinnitasid varasemaid kahtlusi, et lennuki kiiruseandurid andsid vigast infot. Arvatav katastroofi põhjus oli lennukitel kiiruseandurina kasutatava Pitot toru jäätumine ning pilootide ebaõige reaktsioon vigaste või puuduvate kiiruse näitude korral öösel tugeva turbulentsi tingimustes. Viited[muuda | muuda lähteteksti] 1. Siirdu üles↑ "BEA: Atlandi põhjas lebavast lennukivrakist toodi välja veel 77 surnukeha" vaadatud 31.05.11 2
jagada analoogsign.eraldada sign.moodul ning saada mitmesuguseid mitte- lineaarseid sis.-ja välj.sign.vahelisi sõltuvusi.Baseeruvad 1 v.mitmel opvõim- endil. Käsklus e. Etteande seadmed- Selsüünkäsklusaparaat,potentsiomeetrilised käslusapar. Sobitus.ja toiteseadmed- Kasut.mitmesuguste juht.elem. ühend. ühisesse skeemi. 1)sobitusvõimendid 2)galvaanilise lahutuse lülid 3)filtrid, toiteplokid. 17. Analoog kiiruseandurid(tahhomeetriline sild, tahhogeneraatorid)- Tahhomeetriline sild- Kui valida R1 ja R2 nii et olex täidetud tingimus R1*Ra=R2*Rlp, siis on sild tasakaalustatud ja tema diagonaali pinge punktide A jaB vahel ei sõltu ankruvoolust.(võib võtta ka vahetult harjadelt aga siis sõltub vool ka ankruvoolust) Tahhogeneraator- 1)alalisv.tahhog. 2)vahelduvv.tahhog. 3)asünk.tahhog.4) sünk.tahhog. Enamikel juhtudel kasut. Asünk.tahhog.,mis oma
2. Etteandeseadmed ........................................................................ 70 3.3. Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid ......................................... 72 3.4. Analoogandurid ......................................................................... 80 3.4.1. Pingeandurid ................................................................. 80 3.4.2. Vooluandurid ................................................................ 80 3.4.3. Kiiruseandurid ............................................................... 81 3.4.4. Asendiandurid ............................................................... 85 3.4.5. Momendiandurid ............................................................ 89 3.5. Diskreetandurid ......................................................................... 89 3.5.1. Kiiruseandurid ............................................................... 89 3.5.2. Asendiandurid ......
vahelüliga pingevaheldi. Andurite poolt mõõdetud faaside voolusid IL1, IL2, IL3 võrreldakse seadevooludega IL1*, IL2*, IL3* ning nende erinevust võrreldakse vooluregulaatoris (tavaliselt PI- regulaator), mille tulemus antakse muunduri juhtlülitusse. Selliselt juhitakse mootori voolusid sõltuvalt seadevooludest. Viimasel kümnendil on välja arendatud mitmeid andurita vektorjuhtimise süsteeme, millel on suhteliselt väike kiiruse reguleerimise viga (1...2 % või väiksem) ning kallid kiiruseandurid ja 182 Ud IL1* IL1 regulaator IL2* IL2 Pinge- regulaator vaheldi IL3* IL3
annaabi.ee 
