mõjuvad jõud, tuleb joonisele lisada vektor 1 - Maa pöörlemise rõhtkomponent. Mööda meridiaani m 1 m 1 p mõjuvad tundlikule elemendile jõud . Leides vektorite ja summa, näeme, et summaarne vektor moodustab tõelise meridiaaniga nurga δ. Seda nurka nimetatakse kiirusdeviatsiooniks. Tundliku elemendi peatelge läbiva püsttasandi ja Maa pinna lõikejoont nimetatakse vurrkompassi meridiaaniks. Jooniselt saab tuletada ka valemi kiirusdeviatsiooni arvutamiseks. p tan 1 m vL v p L s cosTK ; L ; p L cosTK RM RM vL m sin TK RM v L cosTK tan
meetodiks. Vurrkompass liikuval alusel. Eelmiste teemade vaatlusel eeldasime, et tundlik element ehk vurrkompass seisab paigal. Kui aga tundlik element paigutada liikuvale alusele, tuleb arvesse võtta aluse liikumisest tulenevad muutused. Tundlikule elemendile avaldavad mõju kõik aluse liikumised, nii sirgjoonelised, kõverjoonelised kui õõtsumine. Sirgjoonelisest ja ühtlase kiirusega liikumisest tundliku elemendi näidu viga nimetatakse kiirusdeviatsiooniks. Kiiruse või kursi muutusest tulenevat näiduviga nimetatakse ballistiliseks deviatsiooniks. Laeva õõtsumisest tulenevat näiduviga nimetakse õõtsumisdeviatsiooniks. Ehkki laeva õõtsumisel on põhimõtteliselt tegemist inertsveaga, vaadeldakse vurrkompassi teoorias neid näiduvigu eraldi. joonis 19 Liikugu laev mööda Maa pinda püsiva kiirusega v L. Seejuures liigub laev v
annaabi.ee 
