kõrvale kallutatud tõelise meridiaani tasandist nurga α t võrra. joonis 18 Tundliku elementi kõrvalekallet võngete summutamisel ekstsentrilise lisaraskusega nimetatakse summutamise veaks. Summutamise vea väärtus keskmistes laiustes on 1°...2°.Tundliku elemendi võnkumiste summutamist ekstsentrilise lisaraskuse abil nimetatakse püstmomendi meetodiks. 8. Kiirusdeviatsioon ja selle arvutamise valemi tuletamine Liikugu laev mööda Maa pinda püsiva kiirusega vL. Seejuures liigub laev mööda ringjoont vL L nurkkiirusega R . Et vaatleja näeb laeva liikumist mööda Maa pinda vastupäeva, on nurkkiiruse vektor ωL suunatud vaatleja poole. Joon 20 Vaatleme püsiva kursi ja kiirusega liikuvat laeva. Laeva nurkkiiruse vektor
Hg Vaatleme kuidas mõjub kiiruse muutusest tulenev inertsjõud tundliku elemendi peateljele. Laev liigub kursiga NE veerandis ja suurendab kiirust. Joon 22 jx Fx Kiiruse suurendamisel kiirendus on suunatud ettepoole, inertsjõud aga tahapoole. Inertsjõu momendi vektor on suunatud lääne poole. Vastavalt pooluste reeglile nihkub tundliku elemendi peatelg lääne poole. Kiiruse suurenedes kiirusdeviatsioon suureneb. Joonise 29 parempoolses osas on kujutatud tundliku elemendi peatelje asendid enne kiiruse suurendamist ja pärast suurendamist. Pärast manöövri lõppemist võtab tundliku elemendi peatelg uue tasakaalu asendi, mis „arvestab” suurenenud kiirust. Tundliku elemendi nihke suund langeb kokku pretsessiooni suunaga. Manöövri ajal tundliku elemendi peatelg pöördub nurga võrra, mis vastab kiirusdeviatsiooni vahele enne ja pärast manöövrit, s.t. nurga δ2-δ1 võrra.
annaabi.ee 
