Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende plesande ja 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku sõlmedevahelised seosed. 2. Talitlusskeemil näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. andurid, täiturid, ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või Tööperiood ühelgi kiirussel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. Ühelt kiiruselt teisele
püsitemperatuuri. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Koormusmuutlikku talitlust iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standardsed väärtused on 30, 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. Tööperiood ühelgi kiirusel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. 34. Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks. Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Paljud seadmed töötavad kestvalt püsiva või suuruselt vähe muutuva koormusega. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Keskmiste kadude meetod.