Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa)
sisepinnal telkjätke (Proc. Tentoricus) Eraldi jääb soomusosa (Pars squamosa); Kaljuosa alumisel pinnal keeleluuga seonduv tikkeljätke (Proc. Styloideus) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kulgeb nelinurkse kujuga kiiruluul välimine sagitaalhari, sisepinnal telkjätke. Ninaluude eesots ahenenud Näohari jätkub sarnaluul; Ülalõuasiinus jaguneb vaheseina abil rostraalseks ja kaudaalseks ülalõuaurkeks (Sinus maxillaris: rostralis et caudalis) Suulaeurge paikneb perpendikulaarlestmes Iseärasused Karnivoorid