raskemaks, isegi kui see on äärmiselt silmatorkav. Kui palutakse märgata aga teist sihtmärki, siis see õnnestub, aga omakorda on raskusi jällegi esimese stiimuli tajumisega. • Eeldatavasti on visuaalsel süsteemil limiit, kui palju informatsiooni ta suudab nii lühikese aja jooksul töödelda. Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib? Seisund, kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab, et vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. Prisma efekt • Mitu võimalust: 1) Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast kiirusagarast, et kohaneda moonutatud nägemisväljaga; 2) Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. Frontaalsagarad omavad ilmselt osa tähelepanu suunamisel vastavasse nägemisvälja (täidesaatev võrgustik), samuti ka liigutuste täideviimisel (milles on osa ka väikeajul)
Teisel korral kui palutakse mägata siis õnnestub, raskusi on esimese stiimuli tajumisega. Miks ilmneb: väljajääv info töödeldakse aga mitteteadlikult. - Täidesaatev tähelepanu võrgustik koostöös posterioorse parietaalse orienteeriva võrgustikuga aktiveerib ventraalse tee alasid valikuliselt - Võrgustiku aktiivsus on justkui filter. Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib? Seisund kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab et vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. Mis tekib: - Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast et kohaneda moonutatud nägemisväljaga - Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. FS omavad ilmselt osa tähelepanu suunamisel vasta asse nägemisvälja, samuti ka liigutuste täideviimisel. Nii väikeaju kui frontaalalad olid olulised prisma-prillidega kohanemisel – kahjustused neis
annaabi.ee 
