Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda.
valgusele. Koige tundlikum on inimsilm valgusele lainepikkusega O,56µm - roheline valgus, mis ühtib ka Paikese kiirgusmaksimumiga. Kui valgus on vastasmojus kehadega, mille mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest (ja mille pinnakonarused vaiksemad valguse kainepikkusest), siis pole vaja arvestada valguse laineomadusi ja võime valguse leviku kirjeldamiseks kasutada geomeetrilist optikat, mida nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika olulisimaks mõisteks on valguskiire moiste. Valguskiireks nimetatakse joont, mida mooda levib valgusenergia. Tema levik allub geomeetrilise optika kolmele seadusele, mis moodustavad geomeetrilise optika aluse. Geomeetrilise optika 1 seadus ehk valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Geomeetrilise optika 2 seadus ehk valguse peegeldumisseadus: Valguse langemisnurk
annaabi.ee 
