siis, kui see on kindlalt väljendatud. Nt kaupluses on tooted välja pandud ettepanek osta. Kui ostja võtab kauba ja läheb müüja juurde, siis on oferdi tegijaks ostja. Samamoodi ei ole kataloogis pakkumine ofert. Kataloogi pakkumist saab vaadelda ainult siis oferdina, kui see on selgelt väljendatud. Seepärast ongi oluline määrata, millal on tegemist oferdiga ja millal ettepanekuga lepingu sõlmimiseks. Oferdi tegemise viisid on: kirjateel tehtud ofert suuliselt või kiirsidevahendiga tehtud ofert (kohalviibijale) määratud aktseptimisajaga ofert määratama aktseptimise ajaga ofert Kirjateel tehtud oferdil hakkab see aeg jooksma postipanemise kuupäevast, kui oferdis pole märgitud teistmoodi. Ofert loetakse aktseptituks, kui aksept jõuab oferdi tegijani selle tähtaja jooksul. Eemalviibijale tehtud oferdi puhul, milles ei ole märgitud oferdi tegemise tähtaega, arvestatakse
sureb või muutub teovõimetuks või piiratakse tema teovõimet, välja arvatud juhul, kui võib eeldada oferendi taget oferdi lõppemiseks sellisel juhul (§ 19 lg 2) VÕS § 20 Nõustumus (1)Nõustumus (aksept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ettepaneku vastuvõtnud isikut nimetatakse aktseptandiks. Lepingu sõlmimise ettepaneku võib vastu võtta otsese tahteavaldusega (kirja teel, suliselt, kiirsidevahendiga) või kaudselt, vastavat tahet väljendava teoga (kauba ärasaatmisega, täitmiseks ettevalmistuse tegemisega). Aksept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (§ 21). Oluliseks muudatusteks loetakse oferdis eristatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega. Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse