töötlemine teel) jm. Raudteetranspordi eelised: suur lubatud kaal; regulaarne teenus; on võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu; eelised seal, kus autotranspordile on seatud kaalulised piirangud (näiteks Šveitsis); sobilike puiste ja raskete kaupade veoks; pikemad vahemaad kaetakse kiiresti ja odavalt; kaupade massiline vedu on suhteliselt odav; teenuse kvaliteedi pidev tõus (terminalide ja kiirraudteede arendamine); sotsiaal-ökonoomiline eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, suhteliselt väiksem õhu saastamine); ajaline eelis (nädalavahetus, pühad). Raudteetranspordi puudused: minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km; vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht; kõrged terminalikulud; madal kättesaadavus/juurdepääsetavus; topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid;
sajandi keskpaigast on Baltimaad olnud peamiselt ühendatud ida- läänesuunalise raudteeteljega (Sajandi projekt 2018). 1994. aastal ilmunud visioonidokument 4 "Vision and strategies around the Baltic Sea 2010" rõhutas Balti riikide tugevamalt Euroopaga ühendamise vajadust. 1995. aastal koostati Eestis valitsuse nõudel visioonidokument "Üleriigiline planeering EESTI 2010", mille kohaselt oli reisijateveos võtmeküsimuseks kiirraudteede rajamine. 2004. aastal võeti Eesti vastu Euroopa Liitu ning sellest ajast pärit Euroopa Komisjoni otsuses on kirjas, et Balti riikide raudteetransport tuleb integreerida järk- järgult Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Ühendamise peamiseks eelduseks oli Eestis levinud laiarööpmelise raudtee ühendamine mujal Euroopas levinud kitsama rööpmelaiusega. (Rail Baltica lugu 2018) 2005. aastal kuulutas Euroopa Komisjon välja hanke Rail Balticu