Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi, kelle südameasjaks talurahva eest seismine ja ,,eesti asja" ajamine. 5. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid. * kalendrid, teadetelehed, ajalehed (1857 PP stabiilne ajakirjandus), kaastööd väljaannetesse, uuenev tehnika (kiirpressid, illustratsioonid), telefoni tulek, 1804 esimene ühtne tsensuurimäärustik * 19. saj alul ikaldus, nekrutivõtt valgustusideede levik, trükisõna levimine * 19. saj lõpp suured massiüritused, kampaaniad (palvekirjad), rahvusliku ajakirjanduse loomine 6. Võrrelge Briti 19. sajandi radikaalset pressi ja Eesti talupojale orienteeritud ajakirjandust. Baltisaksa ajakirjandus kui eestikeelse kirjasõna taimelava. Esimene eestikeelne ajakiri ja ajaleht
Mõned faktid aastaist 1934-40: 1933 augustikriis. Jaan Tõnisson kehtestab peaministrina eeltsensuuri 1934 vabadussõjalaste väljaannete sulgemine 1935 siseminister pani Postimehe sekvestri alla: sisuliselt võeti ajaleht Jaan Tõnissonilt ära, põhjuseks toodi lehe majanduslik seis. Postimehe võlgade kogusumma oli 220 000 krooni: ostetud oli kahekorruseline maja Jaani tänavas ülikooli vastas, sama maja hoovi ehitati 4-kordne trükikoda, osteti rotatsioonimasin ja kiirpressid. Võlgadega oleks toime tuldud, kui pangad oleksid edasi heatahtlikult suhtunud nagu seni. Kuid K. Pätsi riigipöörde järel muutusid pangad üleöö tõrksaks. Vajaliku rahasumma leidis Postimees tänu uutele osanikele, kuid see lahendus jäi hiljaks: valitsus oli juba otsustanud Postimehe sekvestri (sundhoolduse) alla võtta. 1936 lehtedele tehti ettekirjutusi isegi selle kohta, millal, millisel kohal ajalehes ja millises kirjas midagi avaldada.
annaabi.ee 
