Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: ·Tuul; laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega suvikutes; Uputatud keemiarelvad, lahinguvarustus; Elupaikade veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked;
majanduse arengu suhtes. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007. Välisturistide arv tõenäoliselt kasvab 2007 tasemega võrreldes mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi. Oodata võib Soome turistide arvu languse peatumist ja võrreldes 2007. a. tasemega isegi mõningast kasvu. Seda toetab kiirlaevade hooaja pikenemine tänu soojale talvele, ning Tallinki ja Viking Line'i uute, aastaringselt sõitvate kiirlaevade lisandumine Tallinn-Helsingi liinile 2007. ja 2008. aastal. Turismi Venemaalt peaks positiivselt mõjutama Eesti liitumine Schengeniga. Tänu sellele saavad Schengeni viisat omavad kolmandate riikide (eelkõige Venemaa ja Hiina) kodanikud sama viisaga ka Eestisse reisida, mis võimaldab neil näiteks kombineerida Eesti ja Põhjamaade või Baltimaade külastust
Novaja Zemlja piirkonnas sooritatud tuumapommi katsetustest, samuti 1986. aastal toimunud Tsernobõl tuumajaama õnnetusest, mille all kannatas eriti Botnia meri ning Soome lahe idapiirkond. Raskemetallid nagu kaadmium, tina ja elavhõbe on keskkonnale otseselt kahjulikud. Nad settivad merepõhja ning võivad muunduda lahustuvasse vormi ning jõuda toiduahelasse, kui merepõhja tingimused muutuvad hapniku vähenemise tõttu. Samuti igasugune kaevandamine, põhjasetteid segavad kiirlaevade teed jms põhjustavad settinud raskemetallide põhjast üles kerkimise. (7) 2.2.3 Võõrliigid Võõrliigid on liigid, kes on keskkonda sattunud inimtegevuse tagajärjel. Tihti on nad suureks ohuks kohalikele liikidele, kuna süsteemis puuduvad neile kohandunud looduslikud vaenlased. Läänemeres arvatakse olevat hetkel ca70 võõrliiki. Intensiivne laevaliiklus on oluline faktor, mis põhjustab võõrliikide levikut. (7) 2.2.4 Laevaliiklus
annaabi.ee 
