taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Niivõrd suuremahuline elektriautode kasutuselevõtt toetab otseselt Eesti eesmärki saavutada transpordisektoris 2020. aastaks vähemalt kümneprotsendine taastuvenergia kasutamine.(5) Eestit katva elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ja hakkab käitama ABB kontsern koos oma koostööpartneritega. Kiirlaadimisvõrgu ehitus algab tõenäoliselt suvel. Maanteede äärde rajatakse kokku umbes 70 ning asulatesse 110 kiirlaadimisjaama, ülejäänud tulevad käidavamatesse kohtadesse nagu sadamad või turismiatraktsioonid. Üle Eesti on kavas paigaldada ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad kuni 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Taristu arendamisega alustatakse käesoleval aastal ning valmis plaanitakse jõuda 2012. aasta lõpuks. (7) 7 Samas on elektriautode kasutamisel ka negatiivne pool. Nende sõiduulatus jääb eriti talveoludes alla
rajamine on kallis, mis on hetkel ka peamiseks takistuseks. Lisaks on avalikus jaamas laadimine kallim, kui kodus. Hind sõltub riigist, kus see asub, jaamade arvust ja selle eripäradest. Üksiku laadimisjaama riistvara maksab umbes 2000 eurot, mõnel juhul ka 5500 eurot. Kiirlaadimine avalikes laadimisjaamades annab rohkem kui 40 kW võimsust. Nii laetakse 100 kilomeetri sõitmiseks akusid ainult 10-30 minutit. Suure laadimisvõrgustikuga riigi näiteks saab tuua Eesti, kus on juba 165 kiirlaadimisjaama, kuigi siin elab vaid 1,3 miljonit inimest. Siinsetes jaamades kasutatakse DC alalisvoolu, mis võimaldab aku täis laadida 8 tunni asemel vähem kui 30 minutiga. Fakt, et laadimine on nii lihtne, on üks põhjusi, miks üha rohkem eestlasi otsustab elektriautode kasuks. Eesti linnades on kiirlaadijate kaugused 40-60 km, mis võimaldab sõita pikemaid vahemaid. Üks laadmimiskord on 2,5 kuni 5 eurot. Samuti saab osta 30 eurose kuupaketi, mis tähendab, et autot
annaabi.ee 
