Kasutatakse vaid võistluskiiruse saavutamiseks. Kestvusaladel jõuavad inimesed hiljem tippu kui kiirusaladel. Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele. Pikamaajooksu vastupidavus tähendab, et keha suudab jätkata ka suure väsimuse korral töö tegemist sama intensiivsusega. Selle treeningud on pikad ja aega nõudvad. Motivatsioon peab olema kõrge, sest tulemused ei tule üle öö.
verevarustust. Lähtuvalt eelöeldust, ei tohi friktsiooni teha enne kui akuutne põletik on alanenud. 3-5 päeva pärast vigastust peab hakkama kandma kogu keharaskust jalale ning kõndima normaalselt. Umbes ühe nädala pärast, peaks minema sörkjooksule, kõndima ebatasastel pindadel (et parandada propriotseptsiooni) ning alustama harjutustega treppidel. Lõpuks peab alustama lühikeste “stop-start” kiirjooksudega, et anda põlvele täielikku koormust (ka põlveliigese ebamugavate nurkade all) ja kindlustunnet kiiruse ajal, mida sportlane vajab jalgpallimängus. 25-aastase jalgpalluri akuutse liigessideme vigastuse ravi eesmärgid on: • Vähendada valu ja turset • Ennetada deformatsioone ja kaitsta liigest • Ennetada jäikust • Ennetada lihasatroofiat ja adhesiooni (liidete teket, kudede kokku kleepumine) • Taastama jõu ja kindlustunde. Kokkuvõte liigessidemete vigastustest:
annaabi.ee 
