pikkusega 42 195 m) Treeningud: Pikamaa jooksjad treenivad ennast joostes pikki maid, arendades oma vastupidavust ning õpivad valima oma tempot. KOKKUVÕTE Võrreldes erinevaid jooksustiile jõudsin ma järeldusele, et kiirjooksudes on jooksate keskmine kiirus palju suurem kuna nad peavad kiiresti reageerima ja pingutama selle lühikese maa jooksul maksimaalselt. Pikamaa jooksjate keskmine kiirus on peaaegu kaks korda aeglasem kui kiirjooksjatel kuna neil piisavalt aega valida endale sobiv tempo ja seda sõilitada kuni jooksu lõpuni( lõpus kiirendades) Pikamaa jooksjad stardivad püsti asendist ning sprinterite stardipositsioon on madalstardist stardipakult. Kui võrrelda treeninguid siis võin öelda et pikamaa jooksjad treenivad võhma, võimekust ja oskust jagada oma vastupidavus pikamaa peal ära vastavalt oma tempole. Kiirjooksjad, aga jooksevad treeningutes nii pikka kui ka lühikest maad. Pikka
Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. 2. Lähtekiirenduse harjutused on suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist. Kõige tüüpilisem stardikiirenduse harjutus on jooks madallähtest, aga ka paigalt sooritatud hüpped – kolmik-, viisikhüpe ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3. Maksimaalse kiiruse arendamise harjutused- intensiivsus on 95–100% maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis
annaabi.ee 
