8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2
lahustuvus jne. Kuumutamine peab olema temperatuurini, mis ületab faasimuutuse temperatuuri, jahutus maksimaalselt aeglane. Tihti selline TT viis nimetatakse faasi ümberkristalliseerimiseks. Nagu I liigi lõõmutuse pärast ka II liigi lõõmutus annab metalli, mis on vaba sisepingetest, kristallstruktuuri defektidest jne. Karastus, nagu II liigi lõõmutus, tehakse temperatuuridest, mis ületavad faasimuutuste temperatuur. Erinevalt lõõmutusest kiirjahutus karastamisel ei võimalda realiseerida faasimuutustele pöördprotsessil, mille tulemusena toatemperatuuril võib fikseerida metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis oli kõrgel temperatuuril
kombineeritud) +30...+300°C tagab piisava eelsoojenduse Küpsetustermomeeter, mõõdab vahemikus 0...+99°C Digitaalne küpsetusajanäit 0-24 h või pidev Ahjukambri kiirjahutus Pesemisprogramm Aurugeneraatori SelfClean automaatika Tsentrifugaalne rasvaeemaldus ilma rasvafi ltrita U-kujuga juhtsiinid (tööohutus: nõud ei kuku alla)
Rümbad ja poolrümbad jahutatakse kambrites või tunnelites rippteel, nii et rümba sisepool oleks külma õhu liikumise suuna vastu. Searümpade jahutusmeetodid Tapasooja searümpa jahutatakse 42 °C-lt tasemeni 7 °C tagasingis ühe- või kaheastmelisel jahutusmeetodil. Tavapärase üheastmelise jahutussüsteemi puhul on searümbad jahutusruumis, kuhu on paigaldatud seina- või laejahutusseadmed, mis tagavad ruumitemperatuuri 0--2 °C ja õhu liikumiskiiruse umbes 0,5--4 m/s (kiirjahutus). Rümba pealispinnale kuivamiskooriku tekkimine annab hügieenieeliseid ja võimaldab liha pikemat aega säilitada. Kaheastmelised jahutusmeetodid on sokkjahutus, ultrasokkjahutus ja piserdusjahutus. Kõigil juhtudel toimub esmane jahutamine jahutustunnelis, mis on pikk, kitsas ruum, mis on varustatud konveier-rippteega rümpade transpordiks. Jahutustunneli eelis on see, et sinna võib pidevalt juurde laadida tapasooja liha, juba jahutatud liha ei soojene. Veiserümpade jahutusmeetodid
annaabi.ee 
