Õpetage lastele keskkonnahoolivust jne. Kui paks on osoonikiht Eesti kohal? Osoonikihi paksus muutub kõige paksem on osoonikiht Eesti kohal talvelvarakevadel (märtsisaprillis), kõige õhem hilissügisel (oktoobris novembris). Kuid sügisene õhem osoonikiht ei kujuta meile suurt ohtu, sest madalalt käiva päikese ultraviolettkiirgus ei ole intensiivne. Osoonikihi mõõtmine ei ole aga inimeste tervise seisukohast sedavõrd oluline, kui on ultraviolettkiirguse ehk kiiritustiheduse mõõtmine. Tõravere observatoorium alustas sellega juba 1998. aastal. Andmeid UVindeksi kohta saab näha aadressidel http://sputnik.aai.ee/koduleht/ ja http://www.emhi.ee/ Mida peab UVindeksi puhul silmas pidama? Kui UVindeks küünib üle 5, on päevitamisel soovitatav kasutada nahka kaitsvaid vahendeid. Kui UVindeks on 7, peetakse päevitamist ohtlikuks. Heledanahalised inimesed on päikesekiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised
D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega. Interferentsi nähtust võib jälgida nii valgus-, raadio-, heli- kui ka veelainete korral. Interferentsi tõttu tekkinud kiiritustiheduse jaotust nimetatakse interferentsipildiks. E) Seisvad lained Seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks
ee. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused.
On seotud eketiivse süsteemi intsesiivusega Mesosfäär – temp kahaneb, helkivad lähedasem vikekaarte korduvate kaarte kiiritustiheduse skaalaga ühikutes mW/m 2. Tähed, külmemad kui Päike – näivad ööpilve (jäärkristallidest) tekkele Väärtused ei sõltu nahatüübist. Nõrk 1-3, punasemad, soojemad – sinisemad Mesopaus – suvine 80-85 km kõrgusel, keskmine 4-6, tugev 7-8, 9-10 väga tugev,
Enamus eestlasi. o Valge III lõunamaades elavad valge rassi esindajad nt araablased. o Helepruun. Pruun. Must. o Eesti geograafilisel laiusel on valge II nahatüübi jaoks päikesekiirguse intensiivsus 3 MED/h. Seega esmasel päevitamisel on soovitatav piirduda 20 minutiga (keskpäeval). · UV-indeks. o UV indeks on seotud aparatuurselt mõõdetava UV-kiirguse intensiivsusega ühikutes 25 mW/m² ja mis annab kiiritustiheduse hetkväärtuse ega sõltu nahatüübist. · Liibanoni efekt. o Islamiriikides, kus naisi sunnitakse liikuma üleni kaetuna, esineb vaatamata päikesekiirguse üliküllusele, noortel naistel UV-kiirguse puudusest põhjustatud osteoporoosi. See omakorda põhjustab mitteislamimaades suhteliselt harva esinevaid sünnitustraumasid vaagnaluu murde. · Termodünaamika I seadus. o Energia jäävuse seadus. Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi
annaabi.ee 
