(kehasse puutuvad: kr k sôma keha) ja geneetilised. Somaatiliste kahjustuste puhul on tagajärjeks vähktõbi või kiiritushaigus, mille sümptomid on iiveldus, väsimus, juuste väljalangemine jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega reprodutseerivates rakkudes, mille mõju avaldub kahjustuse saanud isiku järglastes. Kiirguskaitse aluseks on võimaliku kiiritusriski vähendamine nii minimaalseks kui võimalik. Igasugust liigset kiiritamist peaks võimalikult vähendama. Näiteks tuleks paljude elamute siseõhus vähendada radooni sisaldust. Kuid põhjendamatute piiride seadmine, näiteks mõne toiduaine söömise vältimine ei ole mõistlik väga väikese riski tõttu. Samuti tuleks meditsiiniprotseduurides kasutatava kiirguse puhul võrrelda saavutatavat kasu võimaliku kahjuga: röntgenipilte ei tohiks teha
) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega kuidagi täielikult kaotada. Lisaks sellele, nn. looduslikule kiirgusele, on laialt levinud ja kasutusel mitmesugused inimese poolt loodud kiirgusallikad ja nende kasutusvaldkonnad. Näiteks on kiirgusallikad olulised tervishoius: tugeva kiiritusega steriliseeritakse meditsiini-protseduuride "jääke", selleks, et vältida haiguste levikut; kiiritust kasutatakse nii radiodiagnostikas kui ka radioteraapias.
kiirgusdoosi suurusega ja lävidoosi ei eksisteeri. Erinevate kiirgusliikide (näiteks neutron või röntgenikiirguse) ühesuurused neeldunud doosid ei ole ekvivalentse bioloogilise toimega, mis tuleneb nende kiirguste neeldumise eripärast. Seetõttu kasutatakse efektiivse doosi mõistet. Efektiivne doos on kogu keha kudede ja organite summaarne doos, mille arvutamisel võetakse arvesse nii neeldunud kiirguse liiki kui ka kudede erinevat kiirgustundlikkust. Kiiritusriski suurus sõltub efektiivsest neeldunud doosist. Patsiendi ja personali kiirgusohutuse meetmed Meditsiinipersonali ja patsientide kiirguskaitse on teineteisest lahutamatud. Kuna riskivaba kiirgustegevust ei saa olemas olla, üritame head meditsiinipraktikat, kiirgusohutuse nõudeid ja praeguse hetke majanduslikke võimalusi arvestades leida teed, kuidas nii personali kui patsientide riskitaset minimaalsena hoida. Riski alampiiriks jääb uuringu sooritamiseks vajaliku optimaalse kiirguse hulk.
annaabi.ee 
