nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 = Q A + QR + QD . Kui see läbi jagada Q0-ga
nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef E RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 Q A QR QD . Kui see läbi jagada Q0-ga
kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem); 3) atmosfääri füüsikalisest seisundist vaatluspunkti kohal (atmosfääri gaaside ja tahkete lisandite kontsentratsioonist, pilvede ja udude olemasolust); 4) päikese kõrgusest. Hajunud kiirgus e hajuskiirgus Hajuskiirguseks nim. päikesekiirgust, mis on atmosfääris hajunud. Hajunud kiirguse hulka, mis jõuab horisontaalsele pinnaühikule ajaühikus nim. hajunud kiirgusvooks ja tähistatakse i . Kuna hajunud kiirguse esmaallikaks on otsene päikesekiirgus, siis hajunud kiirgusvoog sõltub samadest faktoritest, mis otsekiirguse voogki: 1) Päikese kõrgusest (mida kõrgemal seda enam kiirgust); 2) atmosfääri läbipaistvusest (mida läbipaistvam seda väiksem on i ); 3) pilvede hulgast. Pilvitu ilma korral moodustab i ligikaudu 10 % insolatsioonist. Hajuskiirguse osa kasvab koos pilvisuse kasvuga
annaabi.ee 
