sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees. 6 Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. 1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on õigupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane suur kõikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistõttu on neid Eestis tihti kevadel ja sügisel
Enamik antitsükloneid formeerub ühe õhumassi alumistes kihtides, mille tõttu nende keskel puuduvad frontaalpinnad ja frondid. Suvel, kui konvektsioon on suur, võib antitsüklonis esineda kohati ka vihma ja äikest. Kui antitsükloni keskosas valitseb tuulevaikus või puhuvad nõrgad tuuled, siis tsentrist kaugemal muutub tuul tugevamaks, mis äärealadel võib tõusta isegi tormiks, mida nimetatakse antitsüklonaalseks. Antitsüklonis võivad selgetel vaiksetel öödel tekkida kiirgusudud, mis hommikuks tihenevad ja võivad varjata kõik navigatsioonimärgid ja -tuled. Maailmamere mõningates osades puhuvad kindla seaduspäraga kohalikud tuuled , mida nimetatakse briisiks, booraks, fööniks, mistraaliks jne.. Briisid on rannikutuuled, mis puhuvad päeval merelt maale, öösel aga vastupidi maalt merele. Päeval soojendab päike maad tunduvalt rohkem kui merepinda, mille tagajärel õhurõhk maa kohal langeb ning tekib merebriis.
annaabi.ee 
